Kahjurid ohustavad otseselt Teie tervist. Kahjurid ei ole lihtsalt ebameeldivad ja tüütud, vaid ohtlikud nakkushaiguste levitajad (näit. prussakad salmonelloosi, tuberkuloosi (üle 40 nakkushaiguse), kärbsed soolenakkuseid, eriti lastel jne.). Samuti on nad sageli allergianähtuste põhjustajateks.

Miks on vaja teostada kahjuritõrjet?
Kahjurite esinemine toidukäitlemise ettevõttes on juhtivaks põhjuseks asutuse sulgemisel nii Euroopas kui ka Eestis. Kahjurite esinemine on tuhandete kaebuste põhjuseks, mis on esitatud toidujärelevalveametnikele ja nad on olnud peamiseks põhjuseks toidukäitleja karistamisel ja kohtulikule vastutusele võtmisel. Kahjurid hävitavad igal aastal märkimisväärse koguse toitu, tekitades sellega suure materiaalse kahju. Kui arvestada kulutusi mürkidele, hoone ja seadmete kahjustuste likvideerimisele, klientide rahulolematust ja võimalikku haiguste levikut, siis võib kindlalt väita, et kahjuritõrje on kasumittaotleva ja hügieenilise toidukäitlemise lahutamatuks osaks.

1. Kahjurid ohustavad otsestelt Teie tervist. Närilised, putukad ja linnud võivad levitada haigusi, mis on ohtlikud inimestele ja koduloomadele. Närilised, linnud, kärbsed ja prussakad on võimelised edasi kandma toidumürgitusi põhjustavaid mikroorganisme. Patogeensed mikroorganismid, mis on kinnitunud kahjurite kehale või jalgadele kantakse toiduainele või toiduainega kokkupuutuvale töötlemispinnale. Samuti toimub saastumine sagedasti näriliste ekskrementidega. Prussakate kaudu levib ligikaudu 40 inimest ohustavat mikroobi ja parasiiti alates tuberkuloosi tekitajatest lõpetades keeritsussiga. Kärbeste kaudu levivad enamus teadaolevatest kõhunakkuste tekitajatest.

Näriliste kaudu on levinud katk, mis tegi suurt laastamistööd keskaegses Euroopas ja Eestis. Tänu Henriku Liivimaa kroonikale ja Balthasar Russowi Liivimaa kroonikale teame, et esimesed katkuepideemiad laastasid Eestit juba 1211a. 1710.a. laastas Eestit katk, mis viis hauda enam kui poole sõjas ellujäänud maarahvast. Tallinnas suri katku kätte Ā¾ elanikkonnast. Eesti rahvaarv langes 120 000- 140 000 inimeseni. Viimane katku juhtum registreeriti Eestis 1968.a. ( allikas: Nakkus- ja parasiithaigused Eestis 4. osa. Tervisekaitseinspektsioon 1998). Närilised levitavad veel leptospiroosi, mis hilinenud ravi korral võib lõppeda inimesele surmaga. uuringud on näidanud, et 50% näriliste populatsioonist on nakatunud sellesse haigusesse. Samuti levitavad närilised soolenakkusi ja - parasiite.

Lindude kaudu levib salmonelloos , ornitoos, legionelloos, kampülobakterioos, krüptokokkoos ja palju teisi haigusi.

2. Kahjuritõrjet on vaja teostada seaduste täitmiseks. Eestis reguleerib kahjuritõrje teostamist toiduseadus ja seaduse alusel välja töötatud Vabariigi Valitsuse määrus nr. 329 2. novembrist 1999.a. "Toiduhügieeni üldeeskiri". Euroopa Liidus on sellisteks dokumentideks The Food Safety ( General Food Hygiene) Regulations 1995.a. ja The Food Act 1990.a.

3. Kahjurtõrjet on vaja teostada toidukadude vältimiseks. Kahjurite infestatsiooniga toitu või pakkematerjali on alati seotud suured majanduslikud kahjud. Surnud või elus putukate avastamine toidus, näriliste ekskrementide või karvade esinemine toidus, linnusulgede ja ekskrementide avastamine toidus eeldab selle toidupartii hävitamist. Toiduainete ladudel on oht sattuda näriliste rünnakuobjektiks, mille tagajärjel tekib suur majanduslik kahju. Lisaks eeltoodule võivad linnud, putukad ja närilised hävitada osa saagist juba kasvatamisel, kogumisel , säilitamisel või transpordil nii taludes, kui ka töötlemiseetevõtetes.

4. Kahjurtõrjet on vaja teostada avariide ärahoidmiseks. Kulutamaks oma lõikehambaid, peavad rotid pidevalt närima. Nende lemmikmaterjaliks on puit, pehmest metallist torud ja elektrikaablid. Rottide poolt närimisega tekitatud kahju on rahaliselt väga suur. Kaablite läbinärimisel t ekivad tulekahjud, torude närimisel uputused, käikude ja urgude uuristamisel rikutakse majade terviklikkust ja nii edasi. Lindude pesitsemine ja elutegevus halvab elektrivarutuse, lindude poolt rikutakse majafassaade ja ausambaid.

Kõike neid ohte on võimalik vältida efektiivse kahjuritõrje korraldamisega!