Kahjurite tõrje

Kahjuritõrje ei ole lihtne. Kahjurid on hämmastava kohanemisvõimega ja inimesed on nendega võidelnud aastatuhandeid. Nii nagu näiteks arvutit, raadiot või autot oskab hästi parandada vaid oma ala spetsialist, niisamuti nõuab ka kahjuritõrje spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi.

Sõltuvalt tingimustest tuleb isegi samaliigilisi kahjureid tõrjudes kasutada erinevaid tõrjevahendeid ja -meetodeid. Õige valiku saab teha ainult professionaal. Sipelgad, prussakad, lutikad, kirbud, kärbsed, sääsed, hiired, rotid jne on tuntud kahjurid kõigile. Sama liiki kahjurid võivad esineda väga erinevates tingimustes, näiteks aiamaal, eluruumides, haiglates, toitlustuskohtades, elektriseadmetes, seadmeid ja inventari täis tootmisruumides, ripplagede, karkassseinte all jne. On selge, et nii erinevate tingimuste korral ei ole võimalik edukalt kasutada üht ja sama vahendit ning meetodit. Siiski on võimalik kahjuritest õiget tõrjeprogrammi rakendades alati võitu saada.

Õige tõrjevahendi ja -meetodi valikuks ei piisa üksnes kahjuri üldisest määramisest, vaid tuleb määrata konkreetne liik (nt. saksa-, ida- või ameerika prussakas, ränd- või kodurott jne). Samuti ükskõik millise kemikaali ebaprofessionaalne kasutamine ei anna soovitud tulemust.

Kahjuritõrje on seda edukam, mida täpsemalt on määratud kahjuri taksonoomiline (zooloogiline klassifikatsioon) kuuluvus. Igal liigil on ainult temale omased bioloogilised ja elulaadi iseärasused, mida tõrje läbiviimisel on vajalik arvestada. Kahjurnäriliste puhul on see üpris lihtne, sest tegemist on vaid kolme sünantroopse liigiga: rändrott, kodurott, majahiir. Kuna aga kahjurputukaid on palju rohkem, nad on ääretult mitmekesised ja vahel ka väga väikesed, siis nende määramine kujuneb sageli üsna keerukaks. Üksjagu teavet kahjuri eluviisi ja paljunemise kohta annab juba ka seltsi (nt. prussakalised, mardikalised, liblikalised jne.) kindlaks tegemine. Ometi annab kõige laialdasemad ja täpsemad andmed ikkagi liigi määramine.

Et ühe ja sama perekonna piires võib esineda olulisi erinevusi, seda näitavad ilmekalt meil esineva kolme prussakaliigi omaduste lahknevus. Juba eluea keskmine kestvus on erinev: prussakal (Blatta germanica) on see 2-4 kuud; tarakanil (Periplaneta orientalis) 5-6 kuud; ameerika prussakal (Periplaneta americana) 12-18 kuud. Eluea pikkus mõjutab ka järglaskonna hulka, vastavalt on need keskmised arvud 120-240; 130-160; 450-1200. Isegi nõudmised sobivaimate elutingimuste suhtes on mõnevõrra erinevad: kui prussaka jaoks on optimaalne 15-35oC, siis ameerika prussakas tunneb end kõige paremini 28-33oC juures.

Erinevatel kahjurputukatel on erinevad toidu eelistused, mida saab edukalt ära kasutada nende levikuareaali määramisel. Samuti on erinev nende allumine mitmesuguste putukamürkide toimele. Sellest lähtuvalt on tänapäeval välja töötatud üha enam kindlatele liikidele mõeldud tõrjevahendeid, ligimeelitavaid või eemalepeletavaid keemilisi ühendeid.

Tihti on oluline ka järjekord, millist kahjurit tõrjuda enne ja millist pärast. Kahjuritõrje terviklik ja kõikehõlmav teostamine, kus arvesse võetakse iga üksiku kahjuriliigi omadused, ennetavad abinõud ja olemasolevate tõrjevahendite parim valik, annab häid tulemusi ning nõuab igalt sellel alal tegutsejatelt põhjalikke erialaseid teadmisi.

Kahjuritõrje tööde teostamiseks peab isik olema läbinud 40 tunnise koolituse. Vastasel korral on kahjuritõrje tööde teostamine seadusevastane (Sots. Min. määrus nr. 56). Enne lepingu sõlmimist või töö tellimist küsi teenuse pakkujalt alati koolituse läbimist tõendavat tunnistust.

Kahjuritõrjuja peab ühelt poolt tundma kahjurorganismide bioloogiat ja käitumisharjumusi, teiselt poolt teadma erinevaid tõrjevõtteid, tundma kemikaale ja suutma leida optimaalse lahenduse. Professionaalsed kahjuritõjevahendid on enamasti kontsentreeritud mürkained. Kangete kemikaalidega ümberkäimine nõuab eriteadmisi, seetõttu langetabki otsuste tõrjeprogrammi valikul spetsialist. Lisaks sellele on spetsialiseeritud ettevõttel olemas vajalik tehnika, inventar ja valik kemikaale.

Tellides kahjuritõrje tunnustatud ja litsenseeritud firmalt, väldite tervise- ja keskkonnariske, mida võib põhjustada ebaprofessionaalne kemikaalidega ümberkäimine ja säilitamine.

Professionaalse kahjuritõrjefirma töö aluseks peab olema IPM - (Integrated Pest Management) - integreeritud kahjuritõrje programm. See tähendab, et kahjuritõrjet tehakse kombineeritult, rakendades esmalt ennetavaid ja mehhaanilisi vahendeid ja alles nende ebapiisavuse korral võetakse appi kemikaalid.

IPM programmi etapid:
- kogu hoone riskipiirkondade kaardistamine;
- mehaanilised abinõud (urgude kinnipanemine);
- välditakse toidu kättesaadavust;
- põhjalik puhastus kogu hoones;
- monitooring (kahjurite kindlakstegemine) söötmiskohtade ja liimpüüniste abil;
- kasutatakse keemilist tõrjet, kui teised meetodid pole mõjunud;
- koolitus personalile ja ametnikele;
- kontrolli dokumenteerimine ja analüüs.

Eesti Vabariigi seadusandlus nõuab kahjuritõrje plaanide koostamist ning konkreetsete tõrjemeetmete kasutamist (hügieeninõuete eeskirjad munatoodetele, piimatoodetele, kalale ja kalatoodetele 21.10.1999. a., eri käitlemisvaldkondades tegutsevate käitlemisettevõtete tunnustamise kord, kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 444 30.12.1999. a.).